Famyuni projekt
Nicolas Vigny
Minu nimi on Nicolas Vigny. Olen kommunikatsioonivaldkonnas töötanud umbes kümme aastat ja saanud juba võimaluse luua väiksemaid digiprojekte. See kogemus on tekitanud minus soovi luua konkreetseid tööriistu, mis lähtuvad neid kasutavatest inimestest. Selle kogemuse toel, väitmata, et olen perekondliku abistamise kõigi olukordade asjatundja, hakkasingi Famyunit ette kujutama.
Lähedasi abistavate inimeste olukorraga puutusin kokku sotsiaalkindlustussüsteemi heaks töötades. Teemasse süvenedes mõistsin ka, et minu ümber oli abistajaid, ilma et ma oleksin päriselt tajunud nende igapäevast tegevust. Nende abi oli olemas, mõnikord hädavajalik, kuid sageli vähe nähtav.
Seejärel hakkasin lugema uuringuid ja teemat lähemalt uurima. Euroopas, eriti Prantsusmaal, rahvastik vananeb. Üha rohkem peresid peab leidma oma viisi abi vajava lähedase ümber tegutsemiseks. Abistajaid on juba väga palju. Selle tegelikkuse taga on küsimused ajast, väsimusest, tervisest ja igaühe kohast peres. Olen veendunud, et teema tähtsus meie ühiskonnas kasvab ning asjaosaliste toetamiseks peavad tekkima lahendused.
Küsisin endalt, mida mina oma tasemel ja oskustega saaksin pakkuda. Tasapisi kujunes mõte luua ühine keskkond, kus pereliikmed saaksid koonduda abi saava lähedase ümber, näha, mida tehakse, paremini korralduda ja igaüks leida oma viisi osalemiseks või teiste toetamiseks. Nii sündis Famyuni projekt.
Hakkasin selle üle mõtlema ja sellega tegelema 2025. aasta keskel. Sellest ajast juhib mind väljakutse, mida on lihtne sõnastada, kuid raske ellu viia: luua intuitiivne, hõlpsasti kasutatav ja perede elus päriselt kasulik platvorm. See peab kohanduma erinevate olukordadega, inimesi hukka mõistmata ja eeldamata, et kõik saavad aidata ühtemoodi.
Tean, et üks platvorm ei lahenda kõiki raskusi, millega abistajad ja nende pered kokku puutuvad. Kuid usun siiralt, et see võib muuta abi nähtavamaks, lihtsustada suhtlust ja aidata igaühel oma kohta leida. Minu arvates väärib see projekt proovimist.
Edasised sammud kujunevad koostöös inimestega, kes neid olukordi kogevad. Pakkudes Famyunit peredele, kuulates neid ja jälgides, mis neile päriselt kasulik on, saan teada, kas see mõte vastab tegelikule vajadusele, ning saan seda edasi arendada. Selle kasulikkust hindavad pered ise.
Tagasi avalehele